Latest blog posts

RAZAUN TANBASÁ ITA UZA LINUX

 TANBASÁ ITA UZA LINUX

   


 Hmmm....Razaun tanbasá Ita Uza Linux Tanbasá Linux? Karik imi husu Linux nia hatente kona-ba ida ne 'e, garantia katak imi sei hetan razaun diferente barak hosi ema sira ne'ebé uza Linux. Klaru katak razaun ba uzuáriu ida-idak diferente hosi ida selukno razaun sira ne'e tenke refere ba ita boot sira atu hola parte hodi uza Linux. Klaru katak, deklarasaun ida ne' e la ho razaun. Iha buat barak ne'ebé bele atrai ema atu uza Linux.

Linux sistema operativo ida nebe ho karakteriza OpenSource ( OpenSource signifika katak gratuito no livre) ho nia simbolo PINGUIN. iha tinan 1991 Linus Benedict Torvalds estudante universitario husi Finlandia mak ema primeiru nebe kria ka halo sistema operativo Linux no hetan lisensa husi GPL ( GNU Public License ). Iha tempo ne Linux hetan distribuisaun maka’as husi compania bot sira hanesan: RedHat, SuSE, Ubuntu, TurboLinux, Mandrake, CorelLinux, Trustix, RedFlag, Slackware, Debian, no seluk-seluk tan no hetan suporta maka’as husi compania vendor sira hanesan IBM, INTEL, COMPAQ no seluk tan.

Ho ida ne ita bele dehan katak iha diferensa maka’as entre sistema operativo Windows ho Linux. Windows ka DOS ( Disk Operating System) so halo husi kompania ida deit mak Microsoft, maibe la hanesan ho distribuisaun Linux nian nebe mak hetan suporta maka’as husi kompania tomak iha mundo.




 Husi Linus Benedict Trovalds iha 1991, Linux oferese ona kódigu aberta. Ida ne'e mak resposta pozitivu ne'ebé ema simu iha mundu tomak. Sira ne'ebé hatán ho di' ak, kontribui atu halo sistema operasaun Linux nian sai di 'ak liután.
Kódigu fonte nakloke ne'e mak halo ema sira ne'ebé iha interese atu uza no dezenvolve tanba Kódigu nee permite sira aprende sistema operasaun Linux rasik. Tanba Linux la presiza lisensa, ho sentidu katak ita livre atu uza karta ne'e. Liuliu, iha liberdade 4: gratuitu atu hala'o programa ne'e, livre atu estuda programa ne' e no adapta programa ne'e tuir nesesidade, livre atu redistribubui programa ne'e, no livre atu hadi'a programa ne'e no publika. (adsbernoogles = mak ba éreo | [h] dudu (ANATL);
La inferior ba dows, Linux kontinua moris. Linux mós agora kompativel tebes ho instrumentu foun sira hanesan nabilan no bokur
  1. Aplikasaun janela barak ne'ebe agora bele hala'o iha sistema operasaun linux, no kursu hotu livre. Nune'e mós sira ne'ebé mak foun ba migrasaun bele ajusta ho fasil. 
  2. Linux diferente husi janela sira. Maske nune'e, Linux bele instala simultaneamente ka hamutuk ho faluk sira (duplu boot), tantu ho kondutór boot oi-oin ka ho motivu toos ne' ebé hanesan. Ida ne'e espesialmente efetivu ba sira ne'ebé lakohi atu uza Linux kompletu
  3. Tanba estavel, Linux bele fiar liu bainhira uza hanesan server. Buat seluk ne'ebe suporta Linux jeralmente livre husi viruse. 
  4.  Linux interface atrativu tebes, maske sei ki 'ik liu ba MacOS. Maski karik ita la gosta buat ne'ebé la aprovadu, ita bele edita aparellu ne 'e. Aleinde razaun hitu iha leten, iha mós razaun barak. Ida-ne'e depende ba esperiénsia kada Liña Linux. Bele sai util.

BOA SORTE

"Fallansu hanesan oportunidade atu hahú"
"Falta de 'it, keta haluha uitoanAprende barak, keta haluha barak" 




Posting Komentar

0 Komentar