TANBASÁ ITA UZA LINUX
Hmmm....Razaun tanbasá Ita Uza Linux Tanbasá Linux? Karik imi husu Linux nia hatente kona-ba ida ne 'e, garantia katak imi sei hetan razaun diferente barak hosi ema sira ne'ebé uza Linux. Klaru
katak razaun ba uzuáriu ida-idak diferente hosi ida seluk, no razaun sira ne'e tenke refere ba ita boot sira atu
hola parte hodi uza Linux. Klaru
katak, deklarasaun ida ne' e la
ho razaun. Iha buat barak ne'ebé bele atrai ema atu uza Linux.Linux sistema operativo
ida nebe ho karakteriza OpenSource ( OpenSource signifika katak gratuito
no livre) ho nia simbolo PINGUIN. iha tinan 1991 Linus Benedict Torvalds
estudante universitario husi Finlandia mak ema primeiru nebe kria ka halo
sistema operativo Linux no hetan lisensa husi GPL ( GNU Public License ). Iha
tempo ne Linux hetan distribuisaun maka’as husi compania bot sira hanesan:
RedHat, SuSE, Ubuntu, TurboLinux, Mandrake, CorelLinux, Trustix, RedFlag,
Slackware, Debian, no seluk-seluk tan no hetan suporta maka’as husi compania
vendor sira hanesan IBM, INTEL, COMPAQ no seluk tan.
Ho ida ne ita bele dehan
katak iha diferensa maka’as entre sistema operativo Windows ho Linux. Windows
ka DOS ( Disk Operating System) so halo husi kompania ida deit mak Microsoft,
maibe la hanesan ho distribuisaun Linux nian nebe mak hetan suporta maka’as
husi kompania tomak iha mundo.

Husi Linus Benedict
Trovalds iha 1991, Linux oferese ona kódigu aberta. Ida ne'e mak resposta pozitivu ne'ebé ema simu iha mundu tomak. Sira ne'ebé hatán ho di' ak, kontribui atu halo sistema operasaun Linux nian sai di
'ak liután.Kódigu fonte nakloke ne'e mak halo ema sira ne'ebé iha
interese atu uza no dezenvolve tanba Kódigu nee permite sira aprende
sistema operasaun Linux rasik. Tanba Linux la presiza lisensa, ho sentidu katak ita livre atu uza karta ne'e. Liuliu, iha liberdade 4: gratuitu atu hala'o programa ne'e, livre atu estuda programa ne' e no adapta programa ne'e tuir nesesidade, livre atu redistribubui programa ne'e, no livre atu hadi'a programa ne'e no publika. (adsbernoogles = mak ba éreo | [h] dudu (ANATL);La inferior ba dows, Linux kontinua moris. Linux mós agora kompativel tebes ho instrumentu foun sira hanesan nabilan no bokur. - Aplikasaun janela barak ne'ebe agora bele hala'o iha
sistema operasaun linux, no kursu hotu livre. Nune'e mós sira ne'ebé mak
foun ba migrasaun bele ajusta ho fasil.
- Linux diferente husi janela sira. Maske nune'e, Linux bele
instala simultaneamente ka hamutuk ho faluk sira (duplu boot), tantu ho kondutór boot oi-oin ka ho motivu toos ne' ebé hanesan. Ida ne'e espesialmente efetivu ba sira ne'ebé lakohi atu uza Linux kompletu.
- Tanba estavel, Linux bele fiar liu bainhira uza hanesan server. Buat seluk ne'ebe suporta
Linux jeralmente livre husi viruse.
- Linux interface atrativu tebes, maske sei ki 'ik liu
ba MacOS. Maski karik ita la gosta buat ne'ebé
la aprovadu, ita bele edita aparellu ne 'e. Aleinde razaun hitu iha
leten, iha mós razaun barak. Ida-ne'e depende ba esperiénsia kada Liña Linux. Bele sai util.
Linux sistema operativo
ida nebe ho karakteriza OpenSource ( OpenSource signifika katak gratuito
no livre) ho nia simbolo PINGUIN. iha tinan 1991 Linus Benedict Torvalds
estudante universitario husi Finlandia mak ema primeiru nebe kria ka halo
sistema operativo Linux no hetan lisensa husi GPL ( GNU Public License ). Iha
tempo ne Linux hetan distribuisaun maka’as husi compania bot sira hanesan:
RedHat, SuSE, Ubuntu, TurboLinux, Mandrake, CorelLinux, Trustix, RedFlag,
Slackware, Debian, no seluk-seluk tan no hetan suporta maka’as husi compania
vendor sira hanesan IBM, INTEL, COMPAQ no seluk tan.
Ho ida ne ita bele dehan katak iha diferensa maka’as entre sistema operativo Windows ho Linux. Windows ka DOS ( Disk Operating System) so halo husi kompania ida deit mak Microsoft, maibe la hanesan ho distribuisaun Linux nian nebe mak hetan suporta maka’as husi kompania tomak iha mundo.

- Aplikasaun janela barak ne'ebe agora bele hala'o iha sistema operasaun linux, no kursu hotu livre. Nune'e mós sira ne'ebé mak foun ba migrasaun bele ajusta ho fasil.
- Linux diferente husi janela sira. Maske nune'e, Linux bele instala simultaneamente ka hamutuk ho faluk sira (duplu boot), tantu ho kondutór boot oi-oin ka ho motivu toos ne' ebé hanesan. Ida ne'e espesialmente efetivu ba sira ne'ebé lakohi atu uza Linux kompletu.
- Tanba estavel, Linux bele fiar liu bainhira uza hanesan server. Buat seluk ne'ebe suporta Linux jeralmente livre husi viruse.
- Linux interface atrativu tebes, maske sei ki 'ik liu ba MacOS. Maski karik ita la gosta buat ne'ebé la aprovadu, ita bele edita aparellu ne 'e. Aleinde razaun hitu iha leten, iha mós razaun barak. Ida-ne'e depende ba esperiénsia kada Liña Linux. Bele sai util.


0 Komentar